Saksa viipekeel

Saksa viipekeel (Deutsche Gebärdensprache; DGS) on visuaal-motoorne keel, mida kasutavad peamiselt kurdid, vaegkuuljad ja kuulmispuuetega inimesed Saksamaal omavaheliseks ja kuuljatega suhtlemiseks. Saksa viipekeelt tajutakse silmadega ja väljendatakse kehakeelega ehk käemärkidega ehk viibetega.[1]

Saksa viipekeel koosneb, nagu kõik teised viipekeeled, käemärkidest, mida kasutatakse koos miimika ehk näoilmetega. Viipekeeles on oluline, milline on viipemärke tegeva inimese näoilme, sest kui näoilme on teine, muutub selle tõttu ka viipemärgi tähendus.[2]

Saksa viipekeel on üks viipekeeltest, mis on mõjutanud eesti viipekeelt.[3]

  1. Becker, Claudia & Hanna Jaeger. 2019. Deutsche Gebärdensprache: Mehrsprachigkeit mit Laut- und Gebärdensprache (Linguistik Und Schule 6). Tübingen: Narr Francke Attempto Verlag.
  2. Becker, Claudia & Hanna Jaeger. 2019. Deutsche Gebärdensprache: Mehrsprachigkeit mit Laut- und Gebärdensprache (Linguistik Und Schule 6). Tübingen: Narr Francke Attempto Verlag.
  3. Hollman, Liivi. 2006. Eesti kurtide kogukonnast ja eesti viipekeelest. Oma Keel 2. 36.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne